Parim aeg kaseviha okste korjamiseks on enne või pärast jaanipäeva.
Ühte vihta kulub u 40 poolemeetrist oksa.
Viha jaoks oksi valides tuleb läheneda pigem noortele puudele, mitte vanadele ja suurtele.
Oksi oleks hea võtta elektriliini all, kraavi kaldal jms kohtades kasvavatelt kaskedelt, kus neil pikalt nagunii sirguda ei lasta.
Et viht jääks ühtlane ja tihe, sättige pikemad ja peenemad oksad südamikuks ja lisage siis vihta käes ringi keerates ja okste tippe kohakuti sättides katteoksi.
Eemaldage viha varreosast ülearused oksaharud ja lehed.
Viha võib kokku siduda okste vahele põimitud oksarao või nööriga.
Vihtlemise kasulikkus
Kaseviht aitab liigesevalu ja radikuliidi korral, ajab hästi higistama, peletab väsimust, parandab kriimustusi, pehmendab nahka, kergendab hingamist ja on kindlasti kasulik suitsetajale. Leotisveega loputage juukseid, see tõrjub kõõma ja paneb juuksed läikima.
Ettevaatust!
Vihtlemine kergitab pulsisagedust ja vererõhku, täis kõhuga ei tohi kõvasti leilitada. Oma tervisest hoolides ei maksa vihelda väga kuumas ja kuivas saunas. Paras temperatuur, mis laseb 8–10 minutit mõjusalt vihelda, on u 65–80 kraadi. Kui kõrvus kohiseb, süda klopib ja silme ees kisub mustaks, tulge kohe lavalt alla!
